Rahvusvaheline filosoofiaolümpiaad Eestis

Eestil on au korraldada sel aastal 23. rahvusvahelist filosoofiaolümpiaadi (International Philosophy Olympiad) - IPO2015. Korraldusõigusi antakse igal aastal rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil osalevatele riikidele rotatsiooni korras.

Rahvusvahelisi filosoofiaolümpiaade korraldatakse alates 1993.aastast. Alates 2001. aastast toimub olümpiaad FISPi (Fédération Internationale des Sociétés de Philosophie) egiidi all UNESCO tunnustusel ja toetusel.

Kui esimesel olümpiaadil oli osalevaid riike vaid kolm, siis aasta-aastalt on olümpiaadi kandepind laienenud. Sel aastal ootame 14.-18. maini Tartus toimuvale olümpiaadile ligemale 83 võistlustulle astuvat õpilast ja samapalju nende juhendajaid 40 riigist.

Rahvusvahelisi filosoofiaolümpiaade viiakse läbi eesmärgiga:

tõsta noorte huvi filosoofia õppimise ja õpetamise vastu

 edendada üldist kriitilise, loova ja uuriva mõtlemise kultuuri

 viia filosoofilist mõtlemist sügavamale teaduse, kunsti ja ühiskonna kihtidesse

juurutada eetilist tunnetust tänaste maailmaprobleemide taustal

süvendada erinevatest kultuuridest inimeste kontaktide ja intellektuaalse mõttevahetuse abil ülemaailmset rahukultuuri 

Tartus  14.-18. maini toimuva IPO2015 teema on lahkarvamused (disagreements).

Vastavalt rahvusvahelise filosoofiaolümpiaadi statuudile võib iga osalev riik panna välja kuni kaks võistlejat, kes valitakse välja rahvuslike võistluste põhjal. Sellisena on  IPO’l suur roll ka  rahvuslike  filosoofiaolümpiaadide liikumise  käivitajana.  Eestis toimuvad koolinoorte filosoofiaolümpiaadid alates 2004. aastast, rahvusvahelisel olümpiaadil osaleti esmakordselt 2005. aastal.

Korraldaval riigil on õigus saata olümpiaadile kuni 10 gümnaasiumiõpilast. Eesti võistkonda kuuluvad: Marta-Liisa Talvet, Liisi Voll ja Lisanne Meristo Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Helen Maria Raadik ja Julius Koppel Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist,  Andreas Palm Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Kaisa Laur ja Riste Kaaret Tallinna Reaalkoolist, Mari-Liis Vähi Kadrioru Saksa Gümnaasiumist  ning Alexander Rannar Pärnu Ühisgümnaasiumist.

IPO esimeses võistlusvoorus tuleb osalejatel  nelja tunni jooksul kirjutada  essee  etteantud teemal. Õpilastel on voli valida, kas kirjutada essee inglise, prantsuse, hispaania või saksa keeles.   

Esseede hindamine on kahetasemeline. Esmalt hindavad esseid võistkondade juhendajatest koosneva rahvusvahelise žürii liikmed.  Igat esseed  loeb vähemalt neli erapooletut hindajat, kes annavad sellele hinde 1-10 punkti skaalal vastavalt  kokku lepitud kriteeriumitele. 

Teise vooru pääsevad esseed, mis koguvad keskmisena vähemalt 7 punkti. Need lähevad teisele hindamisringile, kus kooruvad välja parimad tööd, mille  olümpiaadi žürii esitab olümpiaadi  juhtkomiteele (koosneb UNESCO esindajast, kolmest FISPi esindajatest ja kahest IPO rahvusvahelise komitee liikmest). Juhtkomitee otsustab preemiate jagamise.

Preemiatena antakse välja kuld-, hõbe-, pronksmedalid ja auäramärkimised. Eesti õpilastest on varasematel  olümpiaadidel auäramärkimise teeninud Heidy Meriste (2007), Paul Kuuse (2010), Märt Belkin (2013) ja Marta-Liisa Talvet (2014). 

Lisaks võistlusprogrammile pakutakse olümpiaadil osalejatele ka kultuuriprogrammi, mille eesmärgiks on külalistele tutvustada eesti kultuuri, filosoofiat ja maad.

Olümpiaadi korraldavad TÜ teaduskool ja TÜ filosoofia osakond Haridus- ja Teadusministeeriumi finantseerimisel.